Viktoriin " Vesi "

Eestis kasutavad linnaelanikud hetkel keskmiselt 90 liitrit (ehk umbes 9 ämbritäit) vett inimese kohta ööpäevas. Seda on peaaegu 2 korda vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Andmed on vaid linnade kohta, sest maapiirkondades kasutatakse laialdaselt kaevusid, kus veekasutust ei mõõdeta ja sealseid andmeid pole. Eestis on elanikkonna veekasutus viimase 30 aastaga üle 2 korra vähenenud – vee eest tuleb rohkem maksta ja inimesed on hakanud rohkem vett säästma.

Lisainfo: 

https://keskkonnaportaal.ee/et/veekasutus

https://rohe.geenius.ee/rubriik/keskkond/suur-ulevaade-veekasutuse-vahenemine-eesti-taasiseseisvumise-algusest-on-olnud-markimisvaarne/

Pool liitrit kraanivett maksab Eestis sõltuvalt omavalitsusest 0,0006-0,001 eurot. Pooleliitrine pudel vett maksab poes kuni 1 euro ehk üle tuhande korra rohkem. Suurusjärgus maksab kraanivesi seega umbes 1000-2000 korda vähem kui pudelivesi. On üksikuid erandeid, kuid Eestis on kraanivee kvaliteet reeglina väga hea. Näiteks Tallinnas 2021.a. tehtud küsitluse järgi jõi kraanivett pea 90% elanikest. Lisaks kõrgele hinnale on pudelivee ökoloogiline jalajälg palju suurem kui kraaniveel. Pudelivesi võib olla poodi transporditud sadade või tuhandete kilomeetrite kauguselt, pudeli tootmiseks on kulunud taastumatuid loodusressursse ja energiat. Pikk säilivusaeg ning toasoojas seismine võib põhjustada pudelivees mikroobide paljunemist.

Lisainfo:

https://rohe.geenius.ee/blogi/targa-tarbija-blogi/miks-juua-kraanivett-ja-missuguses-pudelis-seda-sailitada

https://jarvateataja.postimees.ee/5300090/miks-valtida-kuumal-ajal-pudelivett

https://tartuvesi.ee/vee-kvaliteet/tarbimisnouanded 

Erinevate arvutuste kohaselt kasutab vähegi kaasaegne ja säästlik nõudepesumasin sama koguse sööginõude puhastamiseks 2-5 korda vähem vett, kui kuluks käsitsi pestes. Ka käsitsi nõusid pestes saab vett säästa, kui mitte lasta vett kogu aeg joosta. Nõudepesumasinat kasutades oleks vee ja energia säästmiseks mõistlik see musti nõusid täis koguda, mitte pesta vaid paari taldrikut. Erinevalt levinud kombest pole seejuures mõistlik nõusid enne nõudepesumasinasse panemist loputada. Esiteks kulub loputamisele vett ning teiseks saab siis nõudepesumasina sensor valesti aru, nagu oleks nõud peaaegu puhtad ning puhastus võib jääda poolikuks.

Lisainfo:

https://www.treehugger.com/built-in-dishwashers-vs-hand-washing-which-is-greener-4858791

https://kodu.geenius.ee/rubriik/kodutehnika/muut-voi-tegelikkus-kas-nousid-peab-enne-noudepesumasinasse-panemist-kasitsi-loputama

Umbes 71% Maa pinnast on kaetud veega. Samas 97,5% Maa veest on soolane ookeanivesi ja vaid ligi 2,5% on magevesi.
Mageveest:
• 69% on seotud liustikes ja jääkilpides ja pole inimesele joogiks kättesaadav
• Umbes 30% mageveest on põhjavesi
• Alla 1% on järvedes, jõgedes ja muudes pinnaveekogudes. Just see osa on inimestele kõige kergemini kättesaadav.

1,8 miljardil inimesel ei ole joogivett oma eluruumides See tähendab, et vesi ei tule otse majja – inimesed peavad seda tooma kaevust, veepunktist, jõest või avalikust kraanist
Üleilmselt põhjustavad ebaturvaline vesi, kanalisatsiooni ja hügieeni puudulikkus iga päev ligikaudu 1000 alla viieaastase lapse surma. (WHO, 2023).
Ligikaudu 2,1 miljardit inimest (üks neljast) elab endiselt ilma ohutult hallatud joogiveeteenuseta, sealhulgas 106 miljonit inimest, kes kasutavad joogiveena pinnavett. (WHO/UNICEF, 2025)
Umbes 3,4 miljardit inimest (neli kümnest) elab jätkuvalt ilma ohutult hallatud kanalisatsiooniteenuseta, sealhulgas 354 miljonit inimest, kes on sunnitud kasutama avamaastikule roojamist. (WHO/UNICEF, 2025)
Ligikaudu 1,7 miljardil inimesel puudub endiselt elementaarne hügieeniteenus, sealhulgas 611 miljonil inimesel, kellel puudub hügieeni jaoks igasugune taristu. (WHO/UNICEF, 2025)
Rohkem kui 2 miljardit inimest elab riikides, kus esineb veestress, ning 3,6 miljardil inimesel puudub piisav juurdepääs veele vähemalt ühe kuu jooksul aastas. (WMO, 2021)

Euroopa elanike ööpäevasest olmeveest kulub ligikaudu 40 liitrit vannis või duši all käimisele ja WC-s loputusveele. Järgnevad pesupesemine (20 liitrit), kätepesu (15 liitrit), koristamine (10 liitrit), nõudepesu (7 liitrit) ja toiduvalmistamine (6 liitrit). WCs kvaliteetse joogivee kasutamine on vee raiskamine. Kui võimalik, osta kahesüsteemne ja/või väiksema loputuskastiga WC pott, sest nii säästad kokkuvõttes väga palju puhast joogivett.

Lisainfo:

https://rohe.geenius.ee/rubriik/keskkond/eesti-veetarbija-on-euroopa-keskmisest-saastlikum

Vanniskäigule kulub keskmiselt 2-3 korda rohkem vett kui duši all käimine. Et vett säästa, tuleks võimalusel eelistada duši kasutamist. Samas on mõistlik ka duši all käies oma veekasutust piirata – näiteks dušš selleks ajaks sulgeda, kuni ennast pestakse. Kui lasta dušist näiteks 20 minutit järjest vett voolata, kaob veesääst vanni ees. Ka vannis käies on mõistlik mitte täita vanni ääreni.

Lisainfo:

https://www.bioneer.ee/kolmandik-majapidamistest-säästab-vett

Isegi väike veeleke mõjutab nii keskkonda kui ka veearvet.

Vee raiskamist mõjutavad igapäevased harjumused. Näiteks USA keskkonnaagentuuri andmetel kulutab hambapesu ajal jooksma jäetud kraan ligi 700 liitrit vett aastas. 

Vihmavesi on taimede kastmiseks sageli väga hea valik, sest see on looduslik ja taimedele kergesti omastatav. Vihmavesi tekib loodusliku veeringe käigus, kus vesi aurustub, moodustab pilvi ja langeb seejärel sademetena tagasi maapinnale. Selle protsessi käigus ei lisata veele puhastuskemikaale ega muid aineid, mida joogivee töötlemisel mõnikord kasutatakse.
Sageli on vihmavesi ka pehmem kui kraanivesi, mis tähendab, et selles on vähem lahustunud mineraale, näiteks kaltsiumi ja magneesiumi. Paljudele aiataimedele sobib pehmem vesi paremini, sest see ei muuda mulla omadusi nii palju ning taimed saavad toitaineid mullast kergemini kätte.
Lisaks on vihmavesi tavaliselt toatemperatuurile lähedasem, eriti kui seda kogutakse vihmaveetünni. See on taimedele sõbralikum kui väga külm kraanivesi, mis võib mõnikord taimede kasvu veidi pidurdada.
Vihmavee kogumine aitab ka vähendada joogivee kasutamist aias. Kui kasutada kastmiseks vihmavett, ei pea kasutama puhastatud joogivett, mille tootmiseks on kulunud energiat ja ressursse.
Seega on vihmavee kasutamine aias kasulik nii taimedele, keskkonnale kui ka inimestele, sest see aitab säästa puhast joogivett ja toetab loodussõbralikku aiapidamis

Kui Eesti linnades saadakse joogivesi enamasti puurkaevude abil sügavalt põhjaveest, siis Tallinna joogiveest 90% kogutakse pinnaveest ehk jõgedest ja järvedest. Selleks suunatakse kokku 1800 km2 suurusel alal peamiselt Soodla, Jägala ja Pirita jõe valgaladest vesi Ülemiste järve ning see puhastatakse enne linna joogiveetorustikesse laskmist. Tallinlased on joogivee kvaliteediga rahul, sest 2021.a. uuringu kohaselt jõi kraanivett pea 90% lõpptarbijatest (2011. aastal vaid 48%). Puurkaevudega saavad joogivee piirkondlikust põhjaveest vaid Nõmme, Laagri, Merivälja, Pirita ja Tiskre elanikud.

Lisainfo:

https://tallinnavesi.ee/ettevote/tegevused/veepuhastus

https://tallinnavesi.ee/ettevote/tegevused/veepuhastus/joogivee-kvaliteet

Elektrijaamad on läbi jahutusvee kasutamise kõige suuremad veekasutajad riigis. 2022. aasta jooksul kasutasid elektrijaamad ja õlitehased kokku umbes 880 miljonit m3 vett ehk umbes 2500 liitrit Eesti elaniku kohta ööpäevas. Jahtusvesi võetakse reeglina jõest ja pärast elektrijaama turbiiniruumi läbimist lastakse vesi tagasi jõkke ja vee keemilised omadused vahepeal ei muutu. Vaid tagasi loodusse lastava vee temperatuur on tõusnud umbes 7 kraadi võrra, ulatudes suvel üle 30 kraadi. Näiteks Narva kandi suurtes põlevkivielektrijaamadest tagasi Narva veehoidlasse suunatav jahutusvesi võib kuumadel suvedel tõsta veehoidla ja Narva jõe temperatuuri 28 kraadini, mis mõjutab sealseid ökosüsteeme. Jahutusvee osa Narva jõe aasta keskmisest äravoolust oli ajavahemikul 1990–2011 keskmiselt 13%.

Lisainfo:

https://keskkonnaportaal.ee/et/veekasutus

Auto korrashoiu huvides soovitatakse autot pesta vähemalt kord kuus. Kuna autot pestes voolab maha puhastusvahendit, auto mustusest pärit kemikaale, asfaldijääke ja naftaprodukte, tuleks autot pesta autopesulas, kus pesemisjäägid suunatakse puhastisse. Veekogus või selle kaldal on auto pesemine keelatud. Kodus auto pesemine pole otseselt keelatud, kuid seal satuks pinnasesse kemikaale ja see ei ole keskkonnasõbralik.

Lisainfo:

https://bioneer.ee/miks-kodus-auto-pesemisest-loobuda-s%C3%A4%C3%A4stad-keskkonda-ja-hoiad-autot

Veepäeva peetakse rahvusvaheliselt 22. märtsil. Vesi on eluks hädavajalik ressurss ja kuna väga paljudes maailma piirkondades kvaliteetset vett napib, siis aitab veepäev proleem teadvustada ja lahendusi otsida. 22. aprillil peetakse rahvusvahelist Maa päeva ja 5. juunil keskkonnapäeva.

Lisainfo:

https://www.worldwaterday.org/