Jätkusuutlik toidu tootmine ja tarbimine
Pane oma teadmised proovile!
Kui soovid planeedisõbraliku toidu kohta teadmisi koguda, siis vali HARJUTUSVIKTORIIN: see sisaldab 13 küsimust ja 13 selgitavat lühilugu.
Õigest vastusest hõiskab kiivitaja.
Vale vastuse korral ragistab rästas-roolind.
Projekti toetab Eroopa Komisjoni DEAR programmi projekti #Rebooting the Food System: Youth Engagement for Agroecology and Due Diligence grant
Millega on seotud toidu tarbimise mõju keskkonnale?
Millega on seotud toidu tarbimise mõju keskkonnale?
Mis on jätkusuutliku toidutootmise aluseks?
Mis on jätkusuutliku toidutootmise aluseks?
Millist laadi toit on nii sulle kui ka keskkonnale parem
Millist laadi toit on nii sulle kui ka keskkonnale parem
Millist toitu Eesti kodudes kõige rohkem ära visatakse?
Millist toitu Eesti kodudes kõige rohkem ära visatakse?
Mitu % kasutatakse maailma mageveevõtust põllumajanduses?
Mitu % kasutatakse maailma mageveevõtust põllumajanduses?
Mitmest taimest ja mitmest loomaliigist pärineb 75% maailma toiduvarudest?
.jpeg)
Mitmest taimest ja mitmest loomaliigist pärineb 75% maailma toiduvarudest?
Mida tuleks peamiselt teha, et muuta toidutootmine kasvava elanikkonna tingimustes jätkusuutlikumaks?
Mida tuleks peamiselt teha, et muuta toidutootmine kasvava elanikkonna tingimustes jätkusuutlikumaks?
Kui paljudes toiduainetööstuse toodetes meie kaubanduses sisaldub palmiõli?
Kui paljudes toiduainetööstuse toodetes meie kaubanduses sisaldub palmiõli?
Kes või mis on kõige tähtsam toidutaimede tolmeldamisel ?
Foto: M.Säre
Kes või mis on kõige tähtsam toidutaimede tolmeldamisel ?
Mitu % maailma elamiskõlblikust maast kasutatakse põllumajanduses?
Mitu % maailma elamiskõlblikust maast kasutatakse põllumajanduses?
Mis kuupäeval oli 2024 a. ületarbimise ehk Maa võlgu elamise päev a Eestis??
Mis kuupäeval oli 2024 a. ületarbimise ehk Maa võlgu elamise päev a Eestis??
Kui suure mahu meie olmejäätmetest moodustab pakend?
https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/Pakendite%20disainijuhend_2022.pdf
Kui suure mahu meie olmejäätmetest moodustab pakend?
Toidu tarbimise mõju keskkonnale on peamiselt seotud toiduks mõeldud toorme kasvatamise, tootmise ja töötlemisega, aga ka inimeste tarbimiskäitumisega.
Mõju avaldavad kasutatava energia ja vee kogus, transport, maakasutuse viis, väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine, loomakasvatusest pärinevad heitmed ning jäätmeteke. Mõju ulatuse poolest väiksem, kuid samuti oluline on otsene keskkonnamõju.
Jätkusuutlik toidu tarbimine on teadlik, kaalutletud ja mitmekesine tarbimine, mis võtab arvesse toidutootmise efektiivsust, toidu transportimiseks kuluvate toidukilomeetrite pikkust ja toidukadude hulka.
Kuidas toituda jätkusuutlikult?
- vali toite, mis pärinevad võimalikult lähedalt, on võimalusel kohalikud ja hooajalised ning mahedalt kasvatatud
- piira piimatoodete ja eriti liha tarbimist
- väldi toidu raiskamist ja vähenda toidujäätmete teket
- planeeri, valmista, säilita ja tarbi toitu mõtestatult ning teadvusta endale oma harjumuste laiemat mõju
- https://toitumine.ee/kuidas-tervislikult-toituda
Tartu Ülikooli teaduri Krista Takkise sõnul on olulised mitmed keskkonnahoidlikud võtted:
– Segaviljelus ja vahekultuurid, mis katavad mullapinda ja takistavad erosiooni
– Külvikorra läbimõeldud valik ja kündmise vähendamine, et mullastruktuur säiliks
– Maastikuelementide (nt rohumaaribad) lisamine suurtele põldudele, et putukad jõuaksid liikuda
– Poollooduslike koosluste säilitamine, sh karjatamise hajutamine
Eestis on põllulindude arvukus viimase 40 aastaga vähenenud poole võrra, putukate hulk lausa 60–70%. Vähenenud elurikkus mõjutab ka ökosüsteemiteenuseid, nagu tolmeldamine ja kahjuritõrje. Samal ajal on põllud muutunud suuremaks ja ühetaolisemaks, kasutusel on rohkem masinaid, sünteetilisi väetisi ja pestitsiide, mille mõju elusorganismidele pole piisavalt uuritud.
Teadlased soovitavad, et vähemalt 20% põllumajandusmaastikust peaks moodustama looduslikud või poollooduslikud kooslused. Need toetavad looduse hüvesid ja aitavad saavutada stabiilsema saagikuse.
Elurikkus nii maa all kui ka peal on jätkusuutliku, kliimamuutustega kohaneva toidutootmise vundament.
- https://www.un.org/en/climatechange/science/climate-issues/food
Vikerraadio “Ökoskoop” https://vikerraadio.err.ee/1609178030/okoskoop-taastav-pollumajandus
Planeedisõbralikud toidud on toidud, millel on vähem keskkonnamõju. Näiteks vähem plastpakendites olevad toidud. Või need, mis on läbinud lühemaid vahemaid ja seetõttu on neil väiksem süsiniku jalajälg.
Toidujäätmetega võitlemine on samuti planeedisõbralikkuse toitumise oluline osa.
Planeerisõbraliku toiduga vähendame intensiivpõllumajandust ja vähendame ressursside kasutamist, maakasutust, pestitsiide ja loomakasvatust.
Liha- ja piimaloomade kasvatamine nõuab ruumi ning tohutul hulgal vett ja loomasööta.
Ainuüksi loomakasvatus tekitab ligi 15% inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkogustest.
Toidu keskkonna- ja kliimamõju saab igaüks vähendada tarbides taimset toitu.
Allikad:
- https://www.wwf.org.uk/betterbasket
- https://toidufoor.ee/
- https://www.ecoandbeyond.co/articles/ethical-vs-sustainable-vs-planet-friendly-know-difference-comes-food/
Toidujäätmed on kõik toidu tarbimisel tekkivad jäätmed, nii toidukadu kui mittesöödavad jäätmed, nagu kartulikoored jne.
Toidukadu ehk raisatud toit on mistahes algselt inimtarbimiseks mõeldud toit või toiduaine, mis mingil põhjusel jääb inimtoiduna tarbimata.
Kõige enam visati 2023 a. uuringu kohaselt Eesti kodumajapidamistes toidukaona ära aed- ja juurvilja (32% kogu toidukaost).
Suhteliselt suure osa toidukaost moodustasid ka valmistoidu jäägid (23%), puuviljad ja marjad (18%) ning piimatooted, sh piim (13%). Üsna vähe läks raisku kuivaineid (2% kogu toidukaost) ning liha- ja
kalatooteid (vastavalt 3% ja 1%).
Vt: https://tarbitoitutargalt.ee/toidukaost/
Toidujäätmete tõttu raiskame mitte ainult oma enda raha, vaid ka tohutult muid ressursse – maad, vett, energiat ja tööjõudu. Lisaks tekitab toidu tootmine tõsise keskkonnakoormuse, sest saagikuste tõstmiseks kasutatakse väetisi ja erinevaid kemikaale.
- külmutage kõik, mida te ei saa ega soovi koheselt süüa, kui see on värske;
- võimalusel ostke lahtiseid tooteid, et saaksite valida täpselt vajaliku koguse, mida tarbite.
- https://www.wwf.org.uk/betterbasket
Põllumajandust peetakse peamiseks ohuks 24 000le liigile 28 000 liigist, mis on IUCNi punases nimekirjas väljasuremisohus.
- https://blogs.worldbank.org/opendata/strains-freshwater-resources-impact-food-production-water-consumption
- https://www.wwf.org.uk/betterbasket
- https://toitumine.ee/kuidas-tervislikult-toituda
- Minna üle säästvatele ja mitmekesisematele toidutootmissüsteemidele, mis suurendavad pikas perspektiivis viljakust ja tootlikkust, aitavad säilitada ökosüsteeme, kohaneda kliimamuutuste ja äärmuslike ilmastikunähtustega ning parandavad järk-järgult mulla kvaliteeti.
- Muuta toidutootmine ja -tarbimine kohalikumaks e lühendada tarneahelaid - see toetab kohalikku ettevõtlust, vähendab toiduraiskamist, mitmekesistab toidulauda ning pakub tarbijatele värskemaid ning toitainerikkamaid tooteid, vähendab süsinikujalajälge ja sõltuvust fossiilkütustest
- Vähendada liha tootmist ja tarbimist – põllumaa hulk, mis kulub loomasööda kasvatamiseks, tagaks mitmekesise tervisliku taimetoidu hoopis suuremale hulgale inimestele. Süüa võiks vähem, aga kvaliteetsemat kohalikku liha.
- Lõpetada toidu raiskamine nii kodudes, poodides, tootmises kui põllumajanduses
Palmiõlist on saanud maailma enimkasutatav taimeõli.
Palmiõli kasutatakse ohtralt, sest seda on kerge töödelda, õlipalm on väga
saagikas ja palmiõli maitseb hästi. Palmiõli ei ole kahjulik tervisele, vaid keskkonnale.
Puuviljadest ekstraheeritud õli kasutati Aafrikas traditsiooniliselt toiduvalmistamiseks, kuid nüüdseks on see leidnud laiemat kasutusala: loomsete rasvade, näiteks või, asendajana küpsetistes, seepides ja kosmeetikatoodetes või biodiisli alusena. Ligikaudu pooled supermarketites leitavad pakendatud tooted sisaldavad palmiõli, seda madala turuhinna ja töödeldud toiduainetele sobivate omaduste tõttu.
Palmiõli võib leida külmutatud pitsadest, küpsistest ja margariinist, aga ka kehakreemidest, seepidest, meigist, küünaldest ja pesuvahenditest.
Milliseid probleeme palmiõli tootmine kaasa toob:
Selleks, et palmiõli saada, on vaja palme, ning õli tootmiseks läheb vaja palju maad. Nt. Praegu kasutatakse rohkem kui 63% Malaisia põllumaast just õlipalmide kasvatamiseks.
Palmiõli vastutustundetu tootmisega kaasneb aga:
-Keskkonna saastamine – palmiõli tootmine suurendab kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääris ja hävitab loomade elupaiku;
-Tootmine rikub inim- ja tööõigusi, sest töö- ja ohutustingimused on olematud, kasutatakse ära lapstööjõudu ja võõrtöölisi;
-Massiivse tootmisega rikutakse elanike maa- ja inimõigusi, võttes kogukondadelt maad ja tehes nende sealsed elutingimused olematuks.
Selle tootmisega kaasnevad aga suured keskkonnakulud. Suured alad troopilisi metsi ja muid kõrge looduskaitseväärtusega ökosüsteeme on hävitatud, et teha ruumi tohututele monokultuursetele õlipalmiistandustele. Intensiivsete viljelusmeetodite tagajärjeks on pinnase saastumine ja erosioon ning vee saastumine.
Kasutatud allikad:
https://rohe.geenius.ee/blogi/targa-tarbija-blogi/puust-ja-punaseks-miks-peab-raakima-palmioli-kahjulikkusest
https://www.rainforest-rescue.org/topics/palm-oilhttps://www.worldwildlife.org/industries/palm-oilhttps://epthinktank.eu/2018/02/19/palm-oil-economic-and-environmental-impacts/
https://novaator.err.ee/1608207733/palmioli-peidab-end-tootekoostises-keerukate-uhendinimede-taga
Viimastel aastakümnetel on looduslike tolmeldajate arvukus ja mitmekesisus ELis vähenenud
Tolmeldajad kannavad õietolmu isas- ja emasõite vahel, võimaldades taimede viljastumist ja paljunemist. Nad suurendavad toidu hulka ja kvaliteeti ning kindlustavad meie toiduga varustatuse. Looduslike tolmeldajate arvukus ja mitmekesisus Euroopas ja mujal maailmas väheneb üha suurema inimtegevusest tuleneva ohu tõttu, eriti seoses üleminekuga intensiivsele põllumajandusele ning pestitsiidide ja väetiste kasutamisega.
Kui tolmeldajaid ei oleks, hakkaksid kaduma ka teised eluslooduse liigid, sest iga liik on toiduahelas seotud teisega. Kui pole taimi, ei saa putukad süüa. Kui pole putukaid, ei saa süüa närilised. Kui pole närilisi, ei saa süüa linnud ega väikekiskjad. Kui pole linde, ei saa süüa väikekiskjad.
Tolmeldajad omakorda lähevad sööma sinna, kus kasvab koos eri liike taimi. Mida mitmekesisema taimestikuga on maastik, seda rikkamat toidulauda pakub see putukatele, lindudele ja loomadele. Mida rohkem elab koos omavahel seotud liike, seda tugevam on ökosüsteem juhul, kui levivad haigused või katastroofid. Liigiliselt mitmekesine keskkond taastub paremini, iga liik mängib taastumises oma rolli. Kui üks lüli kaob, nõrgeneb vastupanuvõime terves ökosüsteemis. Kui vaesest monokultuuri põllualast kaovad putukad, kaob peale tolmeldajate ka oluline toiduressurss lindudele ja imetajatele.
- https://mesionhea.ee/mesilasedjamaailm/portfolio-item/mesilased-ja-okosusteem/
- Euroopa kontrollikoda: https://op.europa.eu/webpub/eca/special-reports/pollinators-15-2020/et/
-Haritav maa, mida kasutatakse põllumajanduslike kultuuride kasvatamiseks. Haritava maa hulka kuuluvad põllumaad, mitmeaastased istandikud (nt puuvilja- või marjaaiad), oliivipuusalud, viinamäed ja kultuurrohumaad.
-Looduslik rohumaa on rohukamaraga maa-ala, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased rohttaimed. Inimesed karjatavad nendel loomi või teevad heina, silo jm haljassööta.
Põllumajanduslikult saab ühel või teisel viisil kasutada kolmandikku maailma maismaast (49 mln km2). Sellest omakorda 1/3%on haritav maa ja 2/3 looduslikud rohumaad.
- FAO Statistical yearbook 2023; https://fao.org/
Globaalse ületarbimise päev (ka maailma võlguelamise päev; inglise keeles Earth Overshoot Day) on päev, millal inimesed on kasutanud ära selleks aastaks ettenähtud looduslikud varad, ehk tekib ökoloogiline defitsiit. See päev on kalkuleeritud, jagades looduse taastootmise hulga inimeste kasutatud loodusvarade hulgaga ja korrutades 365-ga . Globaalse ületarbimise päeva kalkuleerib Global Footprint Network.
08.03.2024 oli Eestis ületarbimise päev ja maailams oli see päev 2. augustil.
Kui kogu planeedi rahvastik tarbiks meiega sarnases mahus, siis selleks päevaks oleksid aasta jooksul taastuvad ressursid ammendunud.
Ületarbimise päev on näitlik õppevahend, mis kõrvutab ökoloogilist jalajälge maakera ökoloogilise taastootmisvõimega.
Allikas:
- https://et.wikipedia.org/wiki/Globaalse_%C3%BCletarbimise_p%C3%A4ev
- https://rohetiiger.ee/rohetiiger-blogi/eesti-uletab-looduse-aastase-taastumisvoime-piiri-juba-8-martsil/
Suur osa toidust ja toiduainetest on nii kodus kui ka kaupluses pakendatud.
Pakend kaitseb kaupa teekonnal tootjast tarbijani, aitab säilitada toote omadusi, ning lihtsustab kauba käsitsemist aga pakendil on ka väga suur keskkonnamõju.
Plastireostus veekogudes kahjustab paljusid elusorganisme,vaaladest ainurakseteni.
Seega - sorteeri pakendijäätmed olmejäätmetest eraldi!
Ka iga kaasa haaratud ühekordne kohvitass või pakend tõstab toidu tarbimise keskkonnamõju. Kaubanduses domineerivad paraku ühekordselt kasutatavad kotid ja nõud, kuid enamik neist satub prügilatesse või loodusesse, eraldades kasvuhoonegaase ja püsides seal sajandeid.
Vt. https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ringmajandus/pakendid
https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/Pakendite%20disainijuhend_2022.pdf
