Raja kaart
Muuseumid ja kultuuripärandi keskused
Peipsimaa muuseum - Peipsimaa muuseumis on võimalik tutvuda erinevate rahvuste ja kultuuridega,vanausuliste eluolu, kiriku- ja köögikultuuriga, maaliliste rannaküladega, pühalike pühakodadega, ikoonimaalidega (eriväljapanek kuulub maailmakuulsale ikoonimaalijale Pimen Sofronovile, kes on pärit sellest külast), samovaridega, sibula-, kurgi- ja rääbise toidukultuuriga, Peipsi järvega, tuletornidega, uhkete mõisatega ja põlise laadakultuuriga. Muuseumis on lisaks ruum õpitubade (nt ikoonimaalimine, ivan chai valmistamine, keedusuhkru valmistamine, sibulapatsi õpituba, kirikuslaavi lugemine) läbiviimiseks.
Heino Lubja Kaalumuuseum- Mustvee peatänaval asub Eestis ainulaadne muuseum, mille rajas Heino Lubi, kes pidas rohkem kui 30 aastat kaalumeistri ametit. Kollektsiooni kuulub üle 120 erineva kaalu, poolsada margapuud, samuti suur hulk metallist ja keraamilisi vihte ning muud kaaludega seotut. Lisaks Eestis tehtud kaaludele on Heino Lubja kogus ka kaale, mis on valmistatud Nõukogude Liidus ning Poolas. Muuseumis näidatakse ka mitmeid nüüdisaegseid kaale, mille taustal on võimalik paremini mõista kaalude arengulugu. Ekskursioonid giidiga, toimuvad ettetellimisel!
Mustvee Vanausuliste Koduloomuuseum - Mustvee vanausuliste muuseum esindab ühte Lõuna-Eesti 21-st avastamisväärsest paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga ning mille külastamist soovitatakse kultuuri- ja ajaloohuvilistele.
Sealsed eksponaadid annavad ülevaate vanausuliste kultuuri ajaloost. Kollektsioonis on samovare, triikraudu, vanausuliste rõivaid, tarbeesemeid, mööblit ja kalapüügiriistu. Oma koha on leidnud J. Kolpakovi maalitud pildid Mustvee kirikutest, P. Mihhailovi ja tema poegade puulõiketööd ja L. Korobova maalid ja joonistused Peipsi järvest.
Peipsimaa Külastuskeskus - Peipsimaa Külastuskeskus asub Peipsimaa südames, põlises vanausuliste ridakülas Kolkjas Tartumaal 19. sajandi lõpus ehitatud vanausuliste elumajas.
Külastuskeskuse on võimalik tutvuda vanausuliste kangatrüki traditsioonidega, osaleda saab otse- , taime- ja reservtrüki ja indigoga värvimise õpitubades. Saab uudistada vanausuliste rahvakunsti lubokki. Osaleda saab lubokkide trükkimise õpitubades. Samuti saab näha Ridaküla Sepikoda, Sigurimuuseumi, Peipsimaa käsitöö- ja kunstipoodi, Peipsimaa kunstigaleriid ja Tädi Šura kohvikus saab einet võtta. Keskuses on rentimiseks jalgrattad, tõukerattad ja tõukekelgud, lastele mängumaja ja liivakast.
Päranditeemalised muud objektid
Kasepää Tänavküla - Piki Peipsi rannikut Jõgevamaal kulgevad Kasepää, Tiheda, Kükita ja Raja külad, mis moodustavad kokku 7km pikkuse tänavküla. Siin saavad kokku ajaloolised õigeusu traditsioonid, omalaadne elustiil, lõputud sibulapeenrad, kilehooned, teine keeleruum jne… Aiaväravatel ripuvad sibulapärjad, väikestel lettidel müüakse suitsukala - suvel ka kõikvõimalikke aiasaaduseid. Tuuril saab ülevaate vanausuliste eluolust ja traditsioonidest, külastades Peipsimaa muuseumi ja Rajaküla vanausuliste palvemaja kellatorniga. Peipsi järve elu tuba annab ülevaate järvest. Tuuri võib alustada Omedu silla juurest, või Mustveest.
Püsinäitus „Peipsi järve elu tuba“ – Peipsi järve loodust ja kultuuri tutvustav püsinäitus, milles on üle 10 käed-külge eksponaati, 35 kalamulaaži, 4-meetrine Peipsi järve makett, eesti, vene- ja inglisekeelsed infostendid.
Rajaküla vanausuliste palvemaja-Raja vanausuliste koguduse tegevuse alguseks võib lugeda 18.saj. I veerandit. Oma pühakoja ehitamiseks said Raja vanausulised loa alles 1879 aastal. Pühakoda hävis II maailmasõjas, alles on vaid kellatorn. Praeguses palvelas on 11 ruumi. 1854-1930 asus palvelasse elama Gavriil Frolovile, kes õpetas lastele ikoonikirjutamist ja vanaslaavi keeles lugemist ja kirjutamist, samuti vanaaegsete noodimärkide järgi laulmist. Kirik on avatud pühapäeviti kell 11-13 palvuste ajal ning muul ajal väljast poolt vaadeldav.
Kükita Vanausuliste palvemaja - Kükita vanausuliste palvemaja on vanausuliste palvemaja Kasepää vallas Kükital. Mõningatel andmetel ehitasid palvemaja 1740. aastal siia põgenenud Novgorodi kaupmees Nikita ja üks Moskva bojaaridest Morozovitest. Kükita vana palvemaja hävis Teises maailmasõjas.1949. aastal valmis kohalike abiga praegune palvemaja. Palvemaja on ehitatud puidust. 1990. aastate keskel pandi majale tellistest kiht ümber.
Kalevipoja lingukivi Peipsi kaldal Mustvees - Kõige rohkem tegeleb Kalevipoeg kividega. Ta ei heida ainult liisku ja löö lutsu ega viska hunti, nagu Kreutzwaldi eeposes "Kalevipoeg", vaid rahvasuus elav Kalevipoeg on seotud kiviviskamistega hoopis ja hoopis rohkem. Ligemale pooled meie tuntud Kalevipoja- muistendeist kõnelevad Kalevipojast kiviviskajana. Kalevipoeg võitleb kiviviskamises Vanapaganaga, vahel ta oma kividega võitleb Vanapagana vastu; küllaltki tihti sihib ta oma kive ka losside, mõisate ja kirikute või nimeliselt nimetamata vaenlaste pihta.
Mustvee luterlik kirik - Mustvee kirik on uusgooti stiilis luteri kirik Mustvees. Kirikut kasutab EELK Mustvee kogudus.19. sajandi alguses kasvas Mustvee rahvaarvu poolest kiiresti. Kuigi enamiku elanikest moodustasid vene rahvusest elanikud, oli seal ka mitusada luterlast, kelle jaoks Torma kirikus käimine oli kauge vahemaa tõttu raske. Arutati, kuidas kohalikku kirikuelu paremale järjele tõsta ning ainsaks lahenduseks peeti oma kiriku ehitamist.Kiriku ehitamine võttis omajagu aega, kuna 1866. aastal oli Mustvees suur tulekahju, mis eestlaste külaosa peaaegu täielikult hävitas.1876. aastaks saadi valitsuseselt kätte vajalikud load, ehitusplats ning kinnitatud kirikuplaan.Kiriku projekti arhitekt oli Johann Maas (1825–1892).
Mustvee Püha Nikolause Kogudus -Mustvee Püha Nikolause kogudus on õigeusu kogudus, mis tegutseb Jõgeva maakonnas Mustvees. Kogudus kasutab Mustvee Püha Nikolause kirikut. Kogudus kuulub MPEÕK Narva ja Peipsiveere piiskopkonda.
Mustvee Kolmainsuse Ainuusu kirik - Kogudus tegutses sealses hoones 1957. aastani, pärast seda sai hoonest jahu- ja mööbliladu. 1980. aastal taastati pühakoja funktsioonid ent hoone anti mitte õigeusu-, vaid baptistikoguduse käsutusse. 2004. aastal avati kirik taas ainuusu kirikuna.
Mustvee Linna Vanausuliste Kogudus - Mustvee vanausuliste palvela on vanausuliste pühakoda Mustvees aadressil Lohu 2. Palvelat kasutab Mustvee Vanausuliste kogudus.
Palvela kohta olid esimesed projektid 1927. aastast. Uus hoone ehitati aastatel 1928–1930 insener J. Janseni projekti järgi. Palvela sisseõnnistamine toimus 1930. aasta juunis. Mõningatel andmetel oli sisseõnnistamise päeval kirikus 3500 inimest, kuid ametlikult on see Eesti suurim vanausuliste palvemaja, mis mahutab üle tuhande inimese. Palvela oli algselt puitehitis. Aastal 1933 ehitati kirik põhjalikult ümber ja krohviti. 1935. aastal ehitati ümber hoone malmist piirdeaed. Palvela sissepääsu märgistab telliskivivärav.
Piirikivi Mustvees - Mustvee jõgi oli LIIVI ORDU ja TARTU KATOLIKU PIISKOPKONNA piiriks. Punakat värvi raudkivi alamsaksakeelse tekstiga arvatakse olevat üheks 15. sajandist pärinevast piirikivist, mis jõest leitud. Ta tähistas piiri Mõõgavendade Ordu ja Tartu piiskopi maade vahel pärast mandri-eestlaste alistamist saksa ristisõdijate poolt 1224. aastal. Kivi leiti Mustvee jõest parempoolse kalda lähedalt ja tõmmati kaldale 1910. aastal. Rahvajuttude järgi pidi selle all olema varandus. Kõrval olnud teinegi kivi, millel aastaarv ja võtme kujutis, aga see kivi olnud lõhutud.