Raja kaart
Päranditeemalised objektid
Avinurme Puiduait - Avinurme asub Jõgevamaal, Alutaguse metsade keskel. Siin on hoitud aus puutööoskust. Kantud seda traditsiooni isalt-pojale, emalt-tütrele. Avinurme Puiduait on koht kus kohtuvad traditsioonid ja puutöö armastus. Puiduait ootab kõiki, kes peavad lugu heast toidust, Eestimaisest käsitööst ja isetegemise võlust. Avinurme Puiduaidas pakutakse: Eesti suurim puidust käsitöö valik, võimalust osaleda töötubadest, toitlustust gruppidele ja igapäeva külastajale, sõita nostalgilisel raudteel. Puiduait on üks ainulaadne koht Eestimaal kus saab ise valmistada laastukorvi, maalida imekenad kalossid ja maiustada metsa maitsetega.
Avinurme Elulaadikeskus - Avinurme Elulaadikeskuses on suurepärane võimalus mõistmaks Avinurme piirkonna käsitöö eripära ning selle rolli unikaalse puitkäsitöö kultuuri arengus. Puu-ja käsitöökeskuses on avatud käsitööpood, võimalik on osaleda töötubades, külastada muuseumit ja ettetellimisel on võimalik saada toitlustamist kuni 100 inimesele. Kohaliku toidu ja ulukiköögi parimat valikut pakutakse nii grupilõunana kui ka peomenüüs. Muuseumis on kaks ekspositsiooni: piirkonna kultuurilugu tutvustav „Puust sündinud elu" ja Alutaguse metsa väljapanek "Jaht kui elulaad". Töötubades õpetavad meistrid Avinurme traditsiooniliste käsitöötoodete valmistamist.
Avinurme Rong - Avinurmet läbis aastatel 1926–1972 kitsarööpmeline Sonda-Mustvee raudtee, mis lõi piirkonnas võimaluse kaubaveoks. Ennekõike veeti laiali puunõusid ja metsa. See oli trassi äärde jäävatele küladele ligi 50 aastat kestnud tõeline õitsenguaeg. 1930-ndail aastail moodustasid Sonda-Mustvee liinil veeremi 8 reisi- ja 316 kaubavagunit, ainsama puudus restoranvagun. Tavapäraselt oli ööpäevas käigus viis rongi, mille peamiseks ülesandeks oli puidu väljavedamine Alutaguse metsadest, hiljem lisandusid Mustvee suunas veetav suhkur, petrooleum, sool, ehitusmaterjalid, põlevkivi, heeringad jpm. Suviti metsavedu vähenes, kuid siis olid käigus liivarongid.
Avinurme jaam oli 57 km pikkuse raudteeharu suurim. Jaamas oli kolm teed, üks tupik ning harutee liiva laadimiseks. Jaamahoone valmis 1928. aastal, kuid põletati 1941. aastal koos suure osaga Avinurme alevikust.
Torma mõis - Torma mõis (saksa k Torma) pärineb keskajast ning seda on esmamainitud 1493. aastal. Tollane mõisasüda asus küll hilisemast 2 kilomeetrit lõunas ja kandis saksakeelset nime Padefest. Hiljem oli Torma-Vanamõisa Torma kõrvalmõisaks, sellest on säilinud paar kõrvalhoonefragmenti talukomplekside koosseisus. Hiljem viidi mõis praegusse asupaika ning hoonestati esinduslikult peamiselt 1830-40-tel aastatel. Tollal püstitatud peahoone on ühekorruseline pikk ja tagasihoidliku välimusega kiviehitis, mis asub erandlikuna tagaküljega vastu teed.
Torma Ringtall - Torma ringtall asub Jõgevamaal Torma mõisakompleksis, mis on rajatud 19. sajandi keskpaigas.
Torma ohvrikivi - Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või –aias. Mitmed ohvrikivid asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse andmetel usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab selliste kivide rahvapärane nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Teine osa ohvrikividega seotud rahvapärimusest seostab kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kiviga või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes”.
Prohveti mänd - Prohveti mänd on kaitsealune mänd Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Liikatku külas Otsa talu alal. Puu võeti kaitse alla 1959. aastal. Puu ümbermõõt on 307 cm (mõõdetuna 1,3 m kõrguselt) ja kõrgus 14 m.
Tammispää vaatetorn -Rännates Torma murraku radadel tasub üle vaadata ka Tammispää vaatetorn ning veenduda ise selles, kui kaugele ning millises ulatuses üle kauni Vooremaa vaadata saab.
C.R.Jakobsoni monument - Torma koolimaja vastas asub tuntud kirjaniku monument. Carl Robert Jakobson sündis 14. juulil 1841. Tema isa Adam Jakobson oli Torma Kihelkonnakooli köstriks. Eriti agaralt õpetas ta laulmist ning ta levitas oma oskuseid erinevates vallakoolides, kus hakati mitmehäälset koorilaulu õppima.
Võtikvere mõis - Võtikvere mõis (saksa keeles Wottigfer) oli Tähkvere mõisa kõrvalmõis Torma kihelkonnas Tartumaal. Nüüdisajal jääb mõis Jõgeva maakonda Jõgeva valda.
Arvatakse, et Võtikvere mõis oli olemas juba 16. sajandil, kui ta kuulus Laiuse ordulinnuse valdusse. Hiljem sai Võtikvere mõisast Tähkvere kõrvalmõis.
Tudulinna tuuleveski - Hollandi tüüpi paekivikehandiga tuulik on ehitatud 19.-20. saj vahetuse paiku ning pealt katustatud. Veski sees on säilinud veidi sisustust.
Tudulinna vana kirik - Tudulinna vana kirik on Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Tudulinnas asuv mahajäetud puidust kirik ning see on arvele võetud kultuurimälestisena. Kirik valmis 1766. aastal ja 1863. aastal seda laiendati. Tudulinna kirik oli algselt Viru-Jaagupi kiriku abikirik, 1744. aastal liideti Pühajõe kogudus ja Tudulinna kogudus taas Jõhvi kogudusega. 1867. aastal eraldati Tudulinna ja Iisaku lõplikult iseseisvaks Iisaku kirikukihelkonnaks. 1930. aastatel lahvatas kohalikus kogukonnas "usutüli": osa Tudulinna koguduse liikmeid ei tahtnud kuulata Voldemar Kuljuse jutlusi, mida nad pidasid liiga ilmalikeks. Seetõttu ehitati Tudulinna vana kiriku kõrvale uus kirik, mis valmis 1939. aastal.