Sotsiaalreklaam: prügiteemaline video

12. April

Kevad on natuke salakaval aastaaeg, mis paljastab kõik selle, mida lumine talv vähem või rohkem edukalt peita on üritanud - muuhulgas prügi. Lisaks linnatänavatele ja parkidele leiab praht järjest enam tee loodusesse - nii metsa alla kui veekogudesse. 

Kuidas see prügi siis ikkagi sinna metsa alla jõuab? Miks küll tundub lihtsam toimetada oma prügikott või autorehvid metsa alla, riskides vahelejäämise korral trahvi ja ühiskondliku häbiga? Aga ometigi nii on ja sellele probleemile on oskusliku ja haarava video abil tähelepanu juhtinud Räpina Ühisgümnaasiumi õpilased Tarvi Arbma, Mart Lume, Risto Nelk, Reimo Rämman. Lisaks vale jäätmekäitluse taunimisele kutsuvad noored üles jäätmete hulka vähendama ja taaskasutama.


Hoolimata vahvatest korrastustalgutest ei õnnestu kogu prügi siiski kokku koguda, kuid märkimisväärne osa meid ümbritsevast loodusest saab siiski puhtamaks.

Võib-olla käibki see ratas valepidi ja korralikult sorteeritud jäätmete eest peaks koguja saama samuti tasu nagu pandipakendi korral. Pandipakendite süsteem on näidanud, et selline tasu motiveerib ja paneb sorteerimisele tähelepanu pöörama küll. Kuid seni, kuni riiklikke ettekirjutusi või lahendusi ei ole, teeb sama töö tegelikult ära ka iga inimese teadlik soov meie planeeti puhtamaks muuta. Suurim tasu on ju ikkagi see, kui meil on võimalik igal hetkel kilekottidest puutumata metsa jalutama või järve ujuma minna.

Mõistlikum oleks ehk alustada oma hoiakute muutmisest. Jäätmed on midagi üleliigset ja ebavajalikku, kuid tihti on võimalik jäätmeid uuesti ringlusesse võtta taaskasutuse korras või materjale ümber töödeldes. Jäätmed on  ju tegelikult omamoodi ressurss, mida saab kasutada keskkonnasõbralikul moel. Eestis võetakse hetkel ringlusesse umbes üks kolmandik olmejäätmetest, kuid aastaks 2020 peaks see maht olema küündinud 50%-ni, et mitte riskida prügisse uppumisega, hiigeltrahvidest rääkimata. Tehnoloogiaid jäätmete ümbertöötlemiseks leiutatakse üha juurde, kuid kuna kõike vana siiski taastöödelda ei saa, siis on üheks eesmärgiks jäätmetekke miinimumini viimine. Suur samm edasi saab astutud ka seoses ühekordsete plastnõude (sh biolagunevate) keelustamisega terves Euroopa Liidus alates 2021. aastast.

Igapäevaselt on meil tegelikult päris mitmeid võimalusi ümbritsevat keskkonda paremaks muuta. Isegi kui sa ei kuulu nende hulka, kelle auto vanad rehvid metsakohviku inventariks sätitud, siis tarbimis- ja plastihulluse vähendamisse saad panustada sellegipoolest.

  • Tule oma mugavustsoonist välja ja katseta nädal aega prügi sorteerimist. Usu - sellest saab üpris kiirelt positiivne sõltuvus ja varsti ei kujuta sa oma argipäeva ilma selle harjumuseta ettegi.
  • Juba aktiivsed prügisorteerijad - jälgige kodus nädal aega oma jäätmeteket. Kirjutage näiteks üles, mis pakendijäätmeid teil tekib ja vaadake, kas mõnda asja saaks hoopis pakendivabalt hakata ostma.
  • Kui pead soetama midagi uut, siis investeeri kestvusesse ja töökindlusesse - see tasub end ära nii väiksema prügihulga kui ka närvikulu poolest.
  • Proovi tarbida kavalalt ja rahakotisäästlikult ning lähtu oma vajadustest, mitte niivõrd soovidest. Taaskasutuspoed ja teise ringi kaubad koguvad järjest enam populaarsust - ühe kasutu võib olla teise kasulik. Väikesed igapäevased eksperimendid kasvatavad meelekindlust, et liikuda edasi loodussõbralikul teel.
  • Samuti tasub läbi mõtestada ka oma toidukorvi sisu ning eelistada kodumaist ja pakendamata toodangut plastikusse mähitud versioonile. Ja võib-olla ei pea kinni haarama igast sotsiaalmeedias levivast lendjuustu väljakutsest - ükski titt sellest vast õnnetumaks ei muutu, kuid toit jääb raiskamata.
  • Eestlased ostavad aastas kokku umbes 300 miljonit kilekotti, mille keskmiseks elueaks on 20 minutit - poest kojujõudmise aeg. Soeta või valmista ise hoopis riidest poekott - nii saad vanadele tekstiilidele uue ja rohelise elu anda.
  • Võta kasutusele metallist või klaasist veepudel ning leia korduvkasutatav alternatiiv ühekordsetele kohvitopsidele. Kestvad valikud on stiilsed ja järjest enam tunnustatud.
  • Veel jõuad liituda mõne lähema Teeme Ära meeskonnaga ning osaleda kogukondlikul koristuspäeval.

Meil on tegelikult keskkonnaga veel üpris hästi, kuid et seda säilitada, tasub kasvatada ja tunnustada järeltulevaid põlvkondi, kes teadlikult tarbivad, minimaalselt pakendavad, korrektselt sorteerivad ja võimalikult palju taaskasutavad.

Nüüd mine õue ning naudi seda luitunud halli Eestimaist kevadet. Ja korja üles mõni mahavisatud kommipaber!