Peipsi Koostöö Keskus korraldab märtsikuus Lähte, Räpina ja Tallinna koolides “kliimahommikusöögi” õppeprogrammi, mis keskendub kliimamuutuste seosele toiduainete tootmise ja tarbimisega.
Õppeprogramm algab praktilise osa ehk hommikusöögiga, kus lapsed maitsevad nii mahe kui nö. tavapõllumajanduse tooteid (piim, tomatid, mahl), õiglase kaubanduse ning nö tavalist šokolaadi ja kakaojooki, kohaliku mahetootja tooteid ja neid, mis olid siia saabunud teiselt poolt maakera. Peale seda analüüsivad lapsed oma valikuid; uuritakse ka pakendeid ja mõeldakse meie ökoloogilise jalajälje peale.
Meie ekspert Eeva Kirsipuu-Vadi räägib ka loomsetest- ja taimsetest toodetest ning nende tootmise mõjust keskkonnale:
- Lapsed saavad teada, et üldiselt on nii, et mida vähem on toiduainet töödeldud, seda parem on selle süsiniku jalajälg.
- Võrreldes aga omavahel mahepõllumajanduse ja tavapõllumajanduse teel saadud toiduaineid selgub, et peaaegu kõikidel mahetoodetel on parem süsiniku jalajälg.
- Samuti on puu- ja juurviljade kohalik, vabas õhus ja aastaajale vastav kasvatamine on kliimale palju kasulikum kui nende hooajaväline kasvatamine soojemates piirkondades.
- Mõningate uuringut kohaselt on umbes 15% meie igapäevase elustiili tagajärjel tekkivatest kasvuhoonegaasidest seotud toitumisega. Selle põhjuseks on meie suure lihatarbimise rahuldamiseks vajalik intensiivne loomakasvatus ning muud energiakulukad põllumajandusmeetodid.
- Pooled toitumise tagajärjel tekkivatest heitmetest tulenevad põllumajanduslikust tegevusest ning sellest omakorda 44% on põhjustatud loomsete toiduainete tootmisest. Individuaalne tarbimine, näiteks poodi sõit, toiduvalmistamine ja nõude pesemine jms, moodustab kolmandiku.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et Kliimasõbralik toidulaud koosneb peamiselt taimsetest toodetest, maheviljadest ning kohalikust ja hooajalisest toidust.
Kliimahommikusöögi programmi läbiviimist toetab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest
Loe lähemalt projektist http://www.ctc.ee/kaimasolevad-projektid/teavitus
