Peipsi kalavarud on tõusuteel

01. December

15.-19. novembrini toimus kalapüügikomisjoni 31. istung, kus Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni esindajad arutasid piiriveekogude kalavarude seisu ning leppisid kokku järgmisel aastal Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest püütavad kalakogused.

Allikas: Keskkonnaministeerium; www.keskkonnaministeerium.ee

Kuigi Peipsi puhul on tegu Põhja-Euroopa kalarikkama suurjärvega, ei jätku siin kala enam kaugeltki kõigile soovijatele. Kui veel paarkümmend aastat tagasi püüdsid Eesti ja Vene kalurid aastas kokku kuni 11 tuhat tonni kala, siis viimastel aastatel on kahe riigi kalurite püügikogus jäänud 4–6 tuhande tonni piiresse.

Õnneks hakkab nii mõnegi kalaliigi osas langus peatuma. Seda kinnitavad Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlaste sügisesed katsepüügid. Lootust varude seisu paranemiseks lähiaastatel annab eelmise aasta suhteliselt tugev kohapõlvkond, kes kasvab püügimõõtu küll alles aastail 2012–2013. Samuti on püügivarusse lähiaastatel lisandumas 2009. aasta tugev ahvenapõlvkond. Teadlaste hinnangul liigub ülespoole ka rääbise arvukus. Varude paranemine annab tunnistust sellest, et varusid on majandatud säästlikult.

Võrreldes tänavusega suureneb Eesti kalapüügikvoot 760 tonni võrra.2011. aastal saavad Eesti kalurid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kala püüda 3779 tonni, sellest ahvenat 1744, latikat 600 ja koha 600 tonni.

Peipsi järvest saab püüda ka rääbist, kelle püük varude madalseisu tõttu oli 2000. aastast saadik keelatud. Järgmise aasta rääbisepüügi aeg 1. kuni 31. juulini püügikvoot kahe riigi kaluritel kokku 20 tonni.

Eesti kvoodid tonnides 2010. ja 2011. aastal

                   2010

 

2011

Latikas

460

600

Koha

546

600

Haug

70

110

Ahven

1200

1750

Luts

50

50

Kiisk

300

300

Särg

330

305

Rääbis

0

10

 


Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve 2011. a II poolaasta püügirežiim lepitakse kokku juunis 2011 Venemaal toimuval kalapüügikomisjoni 32. istungil.


 

Tagasivaade tänavusele saagile

Patt oleks nuriseda ka tänavuste saakide üle. Kui panna kõrvuti kahe viimase aasta kogusaak Peipsist, siis tänavu olid püünised 130 tonni võrra raskemad. Mullune püük oli 2284 tonni kala, tänavu 2418 tonni.

Septembri alguseks oli Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest välja püütud 82% ahvena, 73% latika ning ligi 60% koha kvoodist. Kuna 2010. aasta tingimused jääaluseks võrgupüügiks olid ideaalsed ja 2005. aasta tugev kohapõlvkond oli just jõudnud püügimõõtu, siis sai selle kvoot väga kiiresti otsa.

Suvistel läbirääkimistel saavutasime Vene poolega kokkuleppe suurendada Eesti püügivõimalusi koha osas 100 tonni ja ahvena osas 200 tonni võrra. Kuid kuu ajaga ehk oktoobri alguseks oli kogu 1200-tonnine ahvenakvoot välja püütud ja 564-tonnisest kohakvoodist oli järgi alla 40 tonni. Nii head aastat, eriti ahvena püügi osas, pole ammu olnud!

 

Püügikeeld Peipsi ja Pihkva järvel

Kuna püügikvoodid täitusid väga kiiresti, siis keelati 1. oktoobrist Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kutseline kalapüük. Kaluritele see muidugi ei meeldinud, aga vaja on vaadata ka ettepoole. Kui keelata püük üksnes nende kalaliikide puhul, mille kvoot on ammendunud, siis sellel keelul tulemust pole. Paratamatult satuvad püünistesse ka keelatud liigid (praegusel juhul ahven), mis pärast tagasiheitmist valdavalt hukkuvad. Kust see järelkasv siis tuleb?

Kui aga kehtestada nii suure võrgusilmaga püügivahend, et sinna jääks ainult mõõduline ja lubatud kala, ei tasuks selliste püüniste kasutamine kaluritele ära. Nad oleksid parema teenistuse nimel “sunnitud“ reegleid rikkudes vette laskma lubatust rohkem püügivahendeid või püüdma väiksema silmasuurusega. Ja ikka oleks ohus nii kalade kui ka kalurite tulevik.

Hea sõnum on see, et nädal tagasi kaluritega kohtudes ja püügiandmeid analüüsides leiti, et Lämmijärve lõunaosas võib tänavu siiski veel jätkata püüvõrguga püüki. See on väga väikese püügivõimsusega ja suhteliselt selekteeriv püünis. Püüda võib kuni latika või koha kvoodi täitumiseni. Keskkonnaministeerium on püüvõrguga püügi avamiseks vajaliku määruse saatnud ministeeriumitele kooskõlastamiseks.

 

Miks kala on jäänud vähemaks?

Peamiselt mõjutavad kalade arvukust ja seega ka saake looduslikud tingimused. Viimase kümnendi mahedad talved ja suhteliselt soojad suved on kahandanud Peipsi järve kõige arvukama elaniku – Peipsi tindi – olematuks. See omakorda on muutnud järves elavate röövkalade (koha, ahven) toidulaua viletsamaks. Kui napib toitu, siis kasvavad kalad aeglasemalt ja nende suremus on suurem.

Juba pikka aega on olnud Peipsis halvas seisus rääbis, siig, luts ja tint. Märgata on latika asurkonna vaesumist. Suur röövkalade arvukus ei anna erilist paranemislootust ka tindi osas. Haugi ja särje varud on stabiilsed, kuid nende varude osatähtsus ei ole kalurite sissetulekus nii oluline.

Ja mis siin ikka pead järvepõhja peita – tõde on seegi, et kalurite seas on musta südametunnistusega mehi, kes annavad oma „panuse“ kalavarude kahanemisse. Paraku inspektorid iga pahategijat ja pahategu ei näe, vajalik oleks märksa tugevam „naabrivalve“, et aidata varusid kaitsta.

 

Kalurite panus kalakasvu

Tulevaste heade saakide nimel ongi kalurite ühendused ka ise tegutsema asunud. Nad on ühiselt lubanud vastu hakata nii ebaseaduslikule püügile kui ka ebaseaduslikult saadud kala kokkuostule, müümisele või töötlemisele. Selle kinnituseks sündis tänavu suvel vaba tahte leping, millele kirjutasid alla keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu juhatuse esimees Urmas Pirk ja Peipsi Kalurite Ühingu juhatuse esimees Priit Saksing.

Leping sõlmitigi eesmärgiga kaitsta ja säästlikult kasutada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarusid. Kalurite esindajad lubasid selleks teha oma liikmete hulgas põhjalikku selgitustööd reeglite täitmisest ja järelevalve vajalikkusest kuni selleni välja, et nii kalurid kui ka nende esindajad annavad keskkonnainspektoritele seaduserikkumistest teada. On alust uskuda, et ühine vastutus tõestab oma tõhusust ka kalanduses.


Allikas: Keskkonnaministeerium

Autor: Andres Talijärv, Keskkonnaministeeriumi asekantsler

Õppevisiidi raames külastatakse Peterburgi koole ja hariduskeskusi, kes rakendavad uuenduslikke ja kaasavaid õppemeetodeid kultuuri- ja keskkonnahariduse valdkonnas. Näiteks külastatakse multimeedianäitust „Water Universe“ ja Ökoloogia ja Bioloogia Keskust „Krestovsky Island“. Samuti peetakse plaane projekti järgmise poolaasta tegevuste kohta: kavas on õuesõppe programmid Räpina ja Petseri koolides, avatud tunnid ja uurimistööde konkurss.

Visiit saab teoks projekti “CuNaHe: Formaalsete ja mitteformaalsete haridusasutuste võrgustiku koostöö tugevdamine Pihkva järve piirkonna kultuuri- ja looduspärandi säilitamise ja edendamise toetamiseks“ raames, mis viiakse ellu 2019-2021 aastal.

Projekti juhib MTÜ Peipsi Koostöö Keskus. Eestist on partneriteks Räpina Ühisgümnaasium ning seotud osapooleks Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus. Venepoolseteks partneriteks on MTÜ Peipsi Järve Projekt Pihkvast, Petseri 3. Keskkool, seotud partneriks Pihkva Riiklik Ülikool.

Projekti eesmärgiks on koolide ja mitteformaalsete haridusasutuste võrgustiku kaudu tugevdada piiriülest koostööd. Projekti fookuseks on Peipsi-Pihkva järve piirkonna ühise kultuuri- ja looduspärandi käsitlemine läbi uuenduslike hariduslike meetodite ja aktiivõppe, mis omakorda aitab kaasa teadlikkuse suurenemisele piirkonnast ning selle edendamisele. Rohkem infot projektist http://www.ctc.ee/projektid/kaimasolevad-projektid/cunahe

Projekti rahastab Eesti-Vene piiriülese koostöö programm 2014-2020 suuruses 148 286,70 eurot ja Keskkonna Investeeringute Keskus. Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 eesmärgiks on edendada Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piiriülest koostööd sotsiaalmajandusliku arengu edendamiseks piiriülestel alade. Programmi koduleht on leitav www.estoniarussia.eu.

Rohkem teavet:

Margit Säre

Peipsi Koostöö Keskus

margitsare@gmail.com, tel 3725088409




CuNaHe: Improved network of formal and informal education institutes to support Cultural and Natural Heritage of the Lake Peipsi/Chudskoe-Pskovskoe region  

Programmi rahastab Eesti-Vene piiriülese koostöö program 2014-2020