Teisipäeva, 10. augusti varahommikul algab Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel Peipsi järvel Eesti–Vene ühisekspeditsioon eesmärgiga saada infot kogu järve seisundi kohta.
“Kavas on võtta veekeemia ja -elustiku proove 15 seirejaamast kogu Peipsil,” ütles Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse vanemteadur Külli Kangur. “Homme varahommikul sõidame koos Vene järveuurijatega Mustveest välja Oudova suunas ja lõpetame hilisõhtul Praagal. Kolmapäeval, 11. augustil võtame proove Lämmijärvest ja Pihkva järvest kuni Veliikaja suudmeni.”
Peipsi keskkonnaprobleemid ulatuvad üle riigipiiri. Samas annavad Eesti ja Vene eksperdid järve seisundi kohta sageli lahknevaid hinnanguid. See on tingitud eelkõige proovivõtu- ja analüüsimetoodika erinevustest. “Eesti–Vene teadlaste ühisekspeditsioonid on hea võimalus saada samaaegselt ning ühtsete lähteandmete alusel infot kogu järve seisundi kohta,” ütles Kangur.
Lahknevuste selgitamiseks on ekspeditsioonil kavas võtta ühiseid veeproove ja saata neid võrdlusanalüüsiks nii Pihkva hüdrometeoroloogiakeskuse kui ka Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Tartu filiaali laborisse. Nii loodetakse jälile jõuda, missuguste näitajate analüüsitulemused erinevad kõige enam ja mis on selle võimalikud põhjused. Lõpliku hinnangu Peipsi järve seisundile saab anda siis, kui laboritest saabuvad ekspeditsiooni käigus kogutud proovide analüüside vastused.
Senised uuringud näitavad, et Peipsi tervis pole kuigi hea. Kuumus ja päikesepaiste on pannud vetikad kõvasti vohama. Põhiline reostus satub järve lõuna poolt – jääb ju kaks kolmandikku Peipsi valgalast Venemaale. Veliikaja jõe kaudu kandub praegu piirijärve üle poole kogu jõgede fosforikoormusest.
Ühisekspeditsioone Peipsi järvele korraldab ja rahastab Keskkonnaministeerium 2001. aastast. Need on seotud ka Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisega Läänemere kaitse alal ning piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede konventsiooniga.
Seekordsel ühisekspeditsioonil osalevad Eesti Maaülikooli järveuurijad, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Tartu filiaali keemikud ning Pihkva hüdrometeoroloogiakeskuse labori spetsialistid. Ekspeditsiooni turvavad Eesti ja Vene piirivalvurid. Järveuurijate kasutuses on Eesti Maaülikooli laev “Õnneleid”.
Peipsi järv on suuruselt Euroopa neljas järv, olles samal ajal Euroopa suurim rahvusvaheline järv. Järve pindala on üle 3500 km˛, millest Eesti territooriumi koosseisus on 44%.
Lisainfo:
Ago Jaani, Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik, 5590 7057
Külli Kangur, Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse vanemteadur, 524 6085
Agnes Jürgens, Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik, 626 2811
“Kavas on võtta veekeemia ja -elustiku proove 15 seirejaamast kogu Peipsil,” ütles Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse vanemteadur Külli Kangur. “Homme varahommikul sõidame koos Vene järveuurijatega Mustveest välja Oudova suunas ja lõpetame hilisõhtul Praagal. Kolmapäeval, 11. augustil võtame proove Lämmijärvest ja Pihkva järvest kuni Veliikaja suudmeni.”
Peipsi keskkonnaprobleemid ulatuvad üle riigipiiri. Samas annavad Eesti ja Vene eksperdid järve seisundi kohta sageli lahknevaid hinnanguid. See on tingitud eelkõige proovivõtu- ja analüüsimetoodika erinevustest. “Eesti–Vene teadlaste ühisekspeditsioonid on hea võimalus saada samaaegselt ning ühtsete lähteandmete alusel infot kogu järve seisundi kohta,” ütles Kangur.
Lahknevuste selgitamiseks on ekspeditsioonil kavas võtta ühiseid veeproove ja saata neid võrdlusanalüüsiks nii Pihkva hüdrometeoroloogiakeskuse kui ka Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Tartu filiaali laborisse. Nii loodetakse jälile jõuda, missuguste näitajate analüüsitulemused erinevad kõige enam ja mis on selle võimalikud põhjused. Lõpliku hinnangu Peipsi järve seisundile saab anda siis, kui laboritest saabuvad ekspeditsiooni käigus kogutud proovide analüüside vastused.
Senised uuringud näitavad, et Peipsi tervis pole kuigi hea. Kuumus ja päikesepaiste on pannud vetikad kõvasti vohama. Põhiline reostus satub järve lõuna poolt – jääb ju kaks kolmandikku Peipsi valgalast Venemaale. Veliikaja jõe kaudu kandub praegu piirijärve üle poole kogu jõgede fosforikoormusest.
Ühisekspeditsioone Peipsi järvele korraldab ja rahastab Keskkonnaministeerium 2001. aastast. Need on seotud ka Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisega Läänemere kaitse alal ning piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede konventsiooniga.
Seekordsel ühisekspeditsioonil osalevad Eesti Maaülikooli järveuurijad, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Tartu filiaali keemikud ning Pihkva hüdrometeoroloogiakeskuse labori spetsialistid. Ekspeditsiooni turvavad Eesti ja Vene piirivalvurid. Järveuurijate kasutuses on Eesti Maaülikooli laev “Õnneleid”.
Peipsi järv on suuruselt Euroopa neljas järv, olles samal ajal Euroopa suurim rahvusvaheline järv. Järve pindala on üle 3500 km˛, millest Eesti territooriumi koosseisus on 44%.
Lisainfo:
Ago Jaani, Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik, 5590 7057
Külli Kangur, Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse vanemteadur, 524 6085
Agnes Jürgens, Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik, 626 2811