Võib julgelt öelda, et kõik Eesti inimesed kasutavad ühel või teisel moel meie järvesid. Me käime järve ääres jalutamas, ujumas, püüame kala, mitmete järvede äärde on ehitatud loodusõppe- ja matkarajad. Paljude tallinlaste jaoks tähendab järve vesi joogivett, lisaks võib järv olla tuletõrjeveevaru, niisutus- ja kastmisvesi. Aga me saame järvedest kasu ka läbi järvedes toimuvate protsesside – elupaikade säilitamine, järvedesse voolava heitvee lahjendus, vee isepuhastusvõime jne. Need on protsessid, mis võimaldavad järvel olla järv.
Seega inimese seisukohast vaadatuna pakub järv meile eri kaupu ja teenuseid - nn ökosüsteemiteenuseid. Sellise materialistliku lähenemise abil on lihtsam selgitada, miks on mõne loodusobjekti, sh järvede kaitsmine vajalik ja mis juhtub siis, kui seda ei tehta. Sest selleks, et me kõiki eelpool nimetatud teenuseid kasutada saaks, on vaja, et järve seisund oleks hea.
Loe põhjalikumalt Eeva ja Aija artiklist "Postimehes"
Uuri lähemalt ka meie projekti "Mere ja siseveekogude ökosüsteemiteenuste määramise ja kaardistamise metodoloogia väljatöötamine" kohta.