2015 on Euroopa Arengukoostöö aasta - Osale kampaanias "Sinu otsusel on jõud. Kas tead mida tarbid?"

07. oktoober 2015


Euroopa Komisjon on 2015. aasta kuulutanud Arengukoostöö aastaks ning sel puhul on Arengukoostöö Ümarlaud kutsunud kõiki ühinema nädalase tarbimisalase väljakutsega "Harjumusest tugevam":

Kas teadsid, et igal Sinu otsusel on jõud muuta maailma kõigile sõbralikumaks paigaks? Lihtne otsus mitte kasutada kilekotte võib päästa linde ja kalasid ning kui otsustad kinkida näiteks sõbrale Hiinas tehtud asja asemel elamuse, jätad toetamata tehased, kus kasutatakse lapstööjõudu. Esitame Sulle lihtsa väljakutse – proovi nädal aega olla maailmale parem sõber. Võta see kohe ette, sest maailmas on küllaga ellu viimata häid kavatsusi. Sellega saab igaüks hakkama. Kui kõike ei jõua, tee pool. Selleks:

  • Väldi nädala jooksul kirglikult kilekotte. Paki oma asjad riidekotti või pane niisama letile. Miks? Maailmas läheb aastas umbes 1 triljon kilekotti ja eestlased on selles häbitabelis lausa esimesed. Säästad linde, prügisaari suurenemast ja tervet maailmat prügist.
  • Joo kraanivett. Pudelivesi on sõna otseses mõttes sadu kordi üle hinnatud. Eesti põhjavesi on tervislik ja mõnus. Kui vesi ei maitse, pane juurde marju või sidrunit. Miks? Pudelivee tootmine on kraaniveest 2000 korda energiamahukam ja Eesti veest teps mitte puhtam, lihtsalt paremini turundatud.
  • Osta vähemalt üks eetilise märgistusega toode: õiglane kohvi- või teepakk, suhkrur moosiks või šokolaad. Miks? Üle terve ilma töötab ebainimlikes tingimustes 168 miljonit last. Lapsed, kes peaksid tegelikult istuma koolipingis või lihtsalt lustima. Kontrollitud ja eetilise märgiga toodete puhul jõuab õiglane osa tulust ka tootjateni, et nende lapsed saaksid koolis käia ja lapsepõlve nautida.
  • Sorteeri sajaga. Sorteerid juba prügi? High five! Mõtled häbelikult, et veel ei sorteeri? Alusta näiteks sellest, et kogu ja vii kõige kurjem prügi – pakendid – pakendikonteinerisse. Või veel parem, telli endale tasuta pakendi äravedu! Selleks googelda “pakendikott”. Miks? Pakendid moodustavad meie prügist 60%, nende taaskasutamisega säästetakse kõvasti naftat (sest neist saab teha uusi pakendeid!).
  • Kasuta kondiauru. Vali välja üks päev, mil kasutad tavapärase transpordivahendi asemel ühistransporti või veel parem, kõnni jala! (NB. Ära vali seda päeva, kui niikuinii kavatsesid voodis peituda). Miks? Transport annab veerandi Euroopa kasvuhoonegaasidest, bussiga sõit on maailmale mitmes mõttes kasulikum. Lubame, et jalutuskäik teeb sind ka hulganisti rõõmsamaks.
  • Ignoreeri troopilist ja osta värsket Eesti toitu. Puuviljad, seened, juurviljad – eelista kodumaist! Miks? Keskmine banaan reisib sinu juurde 10 769 kilomeetrit, Eesti õun vaid paarkümmend. Lennukütuse eest maksab maailm.
  • Jäta topsijoogid vahele. Elu ilma kuuma joogita on karm, aga maailm on tänulik. Miks? Ühekordsed topsid valmivad metsade arvelt (plastiktopsid tehakse naftast). Isegi paberist topsidele on natuke plastikut lisatud, et kuum sisu Sinu sõrmi ei kõrvetaks.
  • Vali sõbrale sünnipäevakingiks elamus, mitte asi. Tegelikult ei võida see, kellel on surres kõige rohkem asju. Maailm ei võida sellest ammugi. Miks? Sest enamik kliimasoojenemise põhjustest tuleb just liigsest tarbimisest Mida vähem ostad, seda parem oled.
  • Tee üks lihavaba päev ja söö vahelduseks taimi. ÜRO värske raporti hinnangul on liha tootmine keskkonnale sama kahjulik kui fossiilkütuste tootmine. Eks inimene peab sööma, ent võib ka veidi vähem.

Loe lisa


Peipsi Koostöö Keskus on Arengukoostöö Ümarlaua asutajaliige, aastast 2008. Oleme ellu viinud/viimas projekte Tadzikistanis, Moldovas, Ukrainas, Gruusias, Armeenias keskkonnahariduse, kodanikuühisikonna  ja väikeettevõtluse arengu, veemajandamise jm. valdkondades. 2015-2015 osaleme üle-Euroopalises maailmahariusprojektis SAME World.


Arengukoostöö üldisemaks eesmärgiks on  et võimalda kõigile maailma elanikele inimväärne elu – et vaesus väheneks ning kõigil oleks võimalused heaks hariduseks ning enda toimetuleku tagamiseks; et riigiinstitutsioonid oleksid kaasavad ja usaldusväärsed, looduskeskkonna majandamine jätkusuutlik ja ebavõrdsust maailmas vähem.